Ilmselt sa ei anna igapäevaselt intervjuusid, kuid kui kunagi peaks tulema ette juhus raadiosse intervjuu andmiseks, siis parem on olla selleks sündmuseks valmis. Kindlasti on raadiole intervjuu andmise puhul veidike teised mängureeglid kui televisiooni või pabermeedia puhul. Raadio kui kuulatava meediumi eripära tõttu peaksid üsna palju keskenduma just nimelt oma kõnele, mitte niivõrd palju välimusele või kehakeelele. Kuid needki kaks viimast aspekti on olulised mitte kuulaja, vaid pigem intervjueerija jaoks ning kaudselt kandub selle tulemus üle ka raadiokuulajale.

Enne intervjuud vii end põhjalikult teemaga kurssi. Vastasel juhul ei pruugi sa olla tõsiseltvõetav, kui sa ei tea konkreetsete teemade puhul kindlaid vastuseid. Seejuures proovi mõelda intervjueerija seisukohast: milliseid võimalikke küsimusi võiks ta esitada? Mõtle hästi hoolikalt kõik läbi, sest see on võti sinu intervjuu edukuse avamiseks.

Kui intervjuukohta oled juba kohale jõudnud, siis küsi kindlasti klaasike vett, kui seda pole juba eelnevalt sulle ulatatud. Natuke vett teeb olemise selgemaks ja jahutatud suu aitab ka paremale diktsioonile kaasa. Kui tunned, et diktsiooniga on probleeme, siis on sul viimane hetk teha veel mõned harjutused keele, suu ja põselihastega. See on täiesti normaalne asi, mida teha ja ükski raadiodiktor selle peale imelikult ei vaata, kuna seda teevad aeg-ajalt ka professionaalid ise.

Intervjuu ajal jää enesekindlaks ja proovi vastata küsimustele võimalikult otse. Ühelegi intervjueerijale ei meeldi keerutajad ja kuulajadki saavad aru sellest, kui sa üritad mõnest vastusest meeleheitlikult eemale puigelda. Pigem mõtlegi enda jaoks juba eelnevalt välja vastused küsimustele, mis võivad teatavat ebamugavust tekitada. Kindlasti pea silmas, et su hääldus oleks korrektne võõrsõnade või nimede puhul, sest kui seda mitte teha, võivad kuulajatele mõningad asjad täiesti arusaamatuks jääda.

Loomulikult ole viisakas, aga ära lase keeruliste teemade puhul intervjueerijal endaga manipuleerida. Sa võid tõmmata konkreetsed jooned teemade vahel, millest soovid rääkida ja millest mitte. Ühekordsest „Ma ei kommenteeri seda“ peaks absoluutselt piisama. Igasugune edasine usutlus või närimine ei kuulu viisaka ajakirjanduse juurde.