Kaardimängud pereringis  

Pole saladus, et kaardimänge mängitakse aeg-ajalt ka pereringis koos lastega. Kui mõni hakkab selle peale muretsema, siis küll ilma igasuguse põhjuseta. Ega lapsel kaardimängudest seetõttu sõltuvust teki, et ta neid mõnel meeldival õhtul koos vanematega mängis. Nagu ütles hollandi ajaloolane Johan Huizinga: “Mäng on eelkõige vabadusest sündinud tegevus. Käsu peale mängides pole tegemist enam mänguga.”         

 

Mängulistest ja lastele sobivatest kaardimängudest tuntakse Eestis kõige paremini Musta Peetrit, poker,  valetamist, linnade põletamist ja turakat. Kuna kolm viimast tulevad seltskonnas kõige enam ette, õpetame hoopis, kuidas käib mõningate arvates unustusse vajuv mäng Must Peeter.

 

Enne mängu algust võta kaardipakist välja ärtu, ruutu ja risti poiss. Alles jääb ainult poti poiss, keda hakataksegi kutsuma Mustaks Peetriks. Pärast kaartide segamist annab mängija paki temast järgmisele mängijale, kes jagab kõigile ühesuguse arvu kaarte.

 

Seejärel võivad mängijad oma kaarte vaadata, otsides sealt kaht ühesugust kaarti, näiteks kaht kuningat. Ühesugused kaardid tuleb panna lauale, kusjuures kolme kaarti korraga maha panna ei saa, aga neli ühesugust kaarti tuleb samuti maha panna.

 

Kui kõik mängijad on oma paarid maha pannud, laseb jagaja temast vasakule jäävalt mängijalt oma kaartide seast ühe juhusliku kaardi endale võtta. Kaardi tõmmanud mängija kontrollib seejärel, ega ole koos võetud kaardiga endale mõnd uut paari saanud, mille ta võib maha panna. Siis tõmbab järgmine mängija tema kaartide hulgast ühe ja nii edasi.

 

Mäng jätkub nii kaua, kuniks kõik kaardid peale poti poisi on lauale pandud. See mängija, kelle kätte poti poiss jääb, ongi Must Peeter. Nalja pärast võib talle  tahma või süsiga mõned mustad triibud näole tõmmata.

 

Mängu saab ka teisiti mängida. Kaardipakist võib lihtsalt ühe kaardi eemaldada, ilma et keegi näeks, millise kaardiga on tegu. Mängu lõpus saab Mustaks Peetriks mängija, kelle kätte üleliigne kaart jääb. See mänguviis on huvitav, kuna ükski mängija ei tea, milline kaart Mustale Peetrile lõpuks kätte jääb.